Joom!Fish config error: Default language is inactive!
 
Please check configuration, try to use first active language

Koolipäeva-MEP

Koolipäeva-MEP

Hea õpetaja/ MEPi (Model European Parliament) läbiviija! Alljärgnev juhend on rohkem suunis kui reeglistik. Võid formaati enda maitse järgi muuta. Euroopa Maja aitab Sind meeleldi tasuta nõuga. Kirjuta meile aadressile This e-mail address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it kõigi küsimustega, mis Sul tekivad. Samuti võid paluda meid endale appi, kui soovid MEPi läbi viima kogenud töögruppide juhte. Sellisel juhul peab Sinu kool/ organisatsioon arvestama töögruppide juhtide transpordi- ja vajadusel majutuskulude kompenseerimisega ning Euroopa Maja teenustasuga.


MEPi teemad ja formaat

MEPi korraldamine koolipäeva raames on võrdlemisi lihtne. 25-35 õpilast on nö klassi-MEPi korraldamiseks paras hulk. Sel juhul tuleb jagada õpilased kolme töögruppi ehk komisjoni. Euroopa Parlamendi komisjonide nimekiri on saadaval SIIN. Samas pole Euroopa Parlamendi komisjonide täpse temaatika järgimine oluline, võid komisjoni ka oma maitse järgi nimetada. Igal komisjonil on teema, mis kõigepealt valmistatakse õpilaste poolt kodus ette ning seejärel arutatakse seda komisjonis. Kui mahukalt paluda õpilasel teemat ette valmistada ning milliseid infoallikaid ja õppematerjale selleks kasutada, on õpetaja otsustada. Alljärgnevalt on toodud 2010. aasta Eesti MEPi teemad, mida Euroopa Maja on pidanud jõukohaseks keskkooliõpilastele:

  • Kuidas saaks Euroopa Liidus edendada vastutustundlikku ja loodussõbralikku tarbimist?
  • Kuidas suurendada Eestis elavate vähemusrahvuste konkurentsivõimet ühiskonnas?
  • Kuidas tagada järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel aktiivsuse tõus?
  • Kuidas suurendada noorteorganisatsioonide võimekust Euroopas?
  • Kas/ kuidas peaks Euroopa Liit suurendama oma mõju globaalpoliitikas?
  • Kuidas tõsta elukvaliteeti maapiirkondades?

Õpetaja peaks enda klassi puhul ise tunnetama nende taset, ent kindlasti ka huvi teema lahkamisel. Kindlasti võib siinkohal küsida nõu Euroopa Majalt nii teemade valiku kui ka ettevalmistamise kohta. Mõni eelnevatest teemadest keskendub pea täielikult Eestile ning mitte Euroopale - millest siis nimetus Model European Parliament? Siinkohal on oluline mõista, et MEP pole mitte niivõrd Euroopa Parlamendi jäljendus, vaid lihtsalt formaat, mille on 1994. aastal välja töötanud Hollandis tegutsev MEP Foundation. Igati tervitatav on Eesti-kesksete, ent miks mitte ka maakonnas või linnas-vallas oluliste teemade arutamine. Kui soovite viia läbi MEPi põhikooliõpilastele, võite arutada ka koolis aktuaalseid küsimusi. Mida siis õpilane ettevalmistatud teadmistega peale hakkab? Alljärgnevalt on toodud näide koolipäeva-MEPi võimalikust ajakavast:

 8.00 -  9.30 Komisjonitöö I

 9.45 - 11.15 Komisjonitöö II

11.15 - 11.45 Lõuna

11.45 - 12.45 Komisjonitöö III

13.00 - 15.00 Täiskogu

Ajakava on õpetaja kohendada vastavalt kooli tunniplaanidele või enda soovidele ja klassi vajadustele. Kui komisjone on kolm, siis on vaja komisjonitööks ka kolme eraldi ruumi, kuhu mahuksid õpilased (ühe komisjoni kohta eeldatavasti 7-12 õpilast) istuma U-kujuliselt. Õpilastel pole seejuures vaja muud, kui kirjutusvahendeid ning abiks on ka ette valmistatud materjalid.


Komisjoni esimees ja komisjonitöö

Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees. Koolipäeva-MEPi õnnestumiseks on kõige olulisemal kohal komisjoni esimehe hea sooritus. Komisjoni esimees on grupi töö erapooletu suunaja. Tema otsustab, kes saab sõna ning hoiab arutelu kontrolli all. Ta ei võta sõna sisulistes küsimustes, sest juhina on tal suurem autoriteet ning tema sõna võib seetõttu hakata tööd domineerima. See tähendab, et ta ei tohiks esitada seisukohti. Samas võib esimees esitada suunavaid küsimusi, juhul kui ta tunneb, et komisjon on oma aruteluga rappa minemas. Seepärast peaks komisjoni esimees teemaga väga hästi kursis olema. Ta võib parandada faktilisi vigu ning vastata faktilistele küsimustele, ent mitte sisulistele. See tähendab ka seda, et ta peab tunnetama piiri faktilise ja sisulise küsimuse vahel. Kui õpetaja soovib valida komisjoni esimehed enda õpilaste seast (st mitte kutsuda Euroopa Maja vabatahtlikke appi), siis peaksid need õpilased olema ühest küljest võimelised gruppi kontrollima ning teisalt saama teemast keskmisest paremini aru. Komisjoni esimehe üks olulisemaid rolle on jälgida, et kõik saaksid sõna ning et keegi ei hakkaks liigselt domineerima. Seejuures tuleks mitteaktiivseid õpilasi küsida ka siis, kui nad selleks soovi ei avalda. Komisjoni esimees peab hoolitsema selle eest, et teema ei valguks laiali ning et diskussioon püsiks parajasti ette võetud probleemi raames.

Komisjonitöö koosneb kolmest osast - ajurünnak, arutelu ja kontroll. Komisjonitöö lõpptulemus on resolutsioon - dekument probleemide ja lahendustega. See võiks välja näha näiteks selline:


Tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna komisjon esitab alljärgneva resolutsiooni Mudel Euroopa Parlamendile.

Resolutsioon vähemusrahvuste konkurentsi võimest Eestis.

Mudel Euroopa Parlament,


A. Olles kindel, et madal riigikeele oskus alandab vähemusrahvusest isikute konkurentsivõimet Eestis,

B. Kahetsusega märkides, et Eesti meedia rõhutab sündmuste kajastamisel liialt rahvust, põhjustades eelarvamusi,

C. Olles pööranud tähelepanu vähemusrahvuste koondumisele kindlatesse piirkondadesse,


1. Julgustab Eesti riiki toetama vähemusrahvusest täiskasvanute eesti keele õpet kvalifitseeritud õppeasutustes;

2. Kutsub üles looma rahvuskantsleri ametikohta, kes jälgiks rahvuste huve ning tauniks rahvuspõhist diskrimineerimist meedias;

3. Kutsub üles Eesti riiki rohkem looma riiklike ametiasutusi piirkondadesse, kus vähemusrahvuste osakaal on suur;

...

Vaata resolutsiooni täismahus SIIN (seda on soovitatav kasutada nö põhjana, kirjutades valmivat resolutsiooni olemasolevate punktide asemele - nii ei pea vorminguga vaeva nägema). Klauslite sissejuhatavad eessõnad leiad SIIN.

Valminud resolutsiooni peab komisjon kaitsma hiljem täiskogu ees. Täiskogu moodustavad kõikide komisjonide liikmed. Teatud arvu klauslite täis saamine pole oluline. Kui lahendusi on liiga vähe, tuleb pärast täiskogu ees põhjendada, miks on mingid probleemid välja jäetud. Ent kui neid on liiga palju, siis on eeldatavasti käsitletud probleeme liiga kiiresti ja ehk ka liiga vähe läbi arutades, mistõttu on resolutsioon täiskogu poolt lihtsamini rünnatav.


Ajurünnak ja probleemklauslid

Ajurünnak on teema probleemkohtade tuvastamine. See ei tohks võtta aega rohkem kui 45 minutit. Grupp saab pakkuda välja, milliseid probleeme tuleks teema kontekstis lahendada. Komisjoni esimees paneb kirja märksõnad kõigile nähtavalt. Kõige parem on kasutada arvutit ja projektorit, see on oluliselt kiirem meetod kui tahvel. Ent ka viimasel juhul saab hakkama. Komisjoni esimees peab ise otsustama, kuidas ta sõna annab. Võib panna sõnajärje järjest käima või küsida ettepanekuid vastava soovi avaldajatelt. Siin on väga oluline, et osalejad ei hakkaks üksteisest üle rääkima ning et ükski mõte ei läheks kaotsi. Ajurünnaku peamine põhimõte on see, et rumalaid mõtteid ei ole. Teine oluline nüanss (mida peab jälgima eeskätt komisjoni esimees) on see, et ajurünnakus loetletakse probleemid ning mitte lahendused. Lahendusteks on ette nähtud valdav enamus hilisema komisjonitöö ajast. Kui lahendusi hakatakse mõtlema enne kõigi probleemide väljatoomist, võib komisjonitöö liiga vara nö "ühes suunas põgeneda", jättes mõne olulise küsimuse tagaplaanile või hoopis unustusse.

Ajurünnakuks kuluvast 45 minutist võiks esimene pool minna märksõnade väljatoomise peale. Teine pool peaks aga kuluma märksõnade koondamise peale - vaadatakse välja toodud probleemid üle ning sarnasused koondatakse. Sellega ajurünnaku osa lõpeb.

Järgnevad 15 minutit tuleks kasutada selleks, et sõnastada probleemid lauseteks ehk probleemklausliteks, mis on eelpool olevas näites toodud tähtedega A, B, C. Siin on taas olulisel kohal komisjoni esimehe töö, tema peab hoolitsema selle eest, et probleemid saaks sõnastatud kiiresti, sest täiskogul on tähelepanu all eelkõige lahendusklauslid. Kõige parem on anda iga probleemi sõnastamine erinevatele komisjoni liikmetele, nii läheb kiiremini.


Lahendused

Komisjonitöö teine osa on lahendusklauslite väljamõtlemine (nagu on toodud näite punktides 1, 2 ja 3). Siin võetakse järjest ette sõnastatud probleemid ning üheskoos pakutakse välja lahendusi. Sõna saab jätkuvalt komisjoni esimehe loa peale kordamööda. Nii pea kui on selge, et komisjon hakkab lahenduse osas jõudma üksmeelele, tuleks paluda ettepaneku esitajal või muul soovijal lahendus sõnastada. Kui üksmeelt mõne aja möödudes ei paista, on parem arutelu lõpetada ja hääletada vaidluskohtade üle (esimees ise ei hääleta). Kui esimees näeb, et küsimus põhjustab komisjonis teravaid vastuolusid, on tal õigus küsimust hääletusele mitte panna ning tulla selle arutamise juurde tagasi hiljem või jätta see resolutsioonist välja. Sõnastamise peab esimees jätma alati ühele konkreetsele inimesele. Kui viimane on sõnastuse välja pakkunud, võib komisjon pakkuda välja muudatusi. Väga oluline on vältida pikki arutelusid kosmeetiliste muudatuste üle sõnastuses. See on MEPi suurim lõks, selle põhimõtte järgimist mitte suutev komisjoni esimees raiskab asjalikeks aruteludeks vajalikku aega. NB! Ühele probleemklauslile võib vastata ka mittu lahendusklauslit. Nt probleemile A võivad olla lahenduseks klauslid 1, 2 ja 3.

Lahenduste arutamine peaks algama tund aega pärast kogu päeva algust ja kestma kuni täiskogu alguseni, välja arvatud viimsed pool tundi. Nt kui võtta aluseks eelpool toodud ajakava, siis peaks arutelu algama kl 9.00 ja kõppema kl 12.15. Viimased pool tundi (nö komisjonitöö kolmas faas) enne täiskogu (siis peaks olema resolutsioon valmis) toimub ettevalmistus täiskoguks, kus komisjoni esimees selgtab täiskogu reegleid ning seejärel "pommitab" komisjoni resolutsiooni. Enne pommitamise algust valitakse avakõne ja lõpukõne tegija. Avakõne peaks kirjeldama, miks resolutsioon on hea; lõpukõne peaks tegema sedasama, ent võttes arvesse täiskogul esile kerkinud küsimusi ja probleemkohti.

Seejärel esitab esimees komisjonile küsimusi, mis võivad kerkida ka täiskogul, valmistades sedasi komisjoni ette. Täiskogu. Hiljemalt täiskogu alguses peaks iga osaleja saama koopia kõigist kolmest resolutsioonist. Seetõttu on oluline, et resolutsioonid valmiksid pool tundi enne komisjonitöö lõppu, pärast mida saaks vastav õpetaja need välja printida.


Täiskogu

Komisjonide järjekord täiskogul loositakse. Täiskogu toimub klassiruumis või saalis, kuhu kõik ära mahuksid. Oma resolutsiooni kaitsev komisjon istub täiskogu ette, näoga täiskogu poole. Igal komisjonil on enda resolutsiooni kaitsmiseks 40 minutit. Esmalt loeb keegi komisjonist ette lahendusklauslid. St mitte probleemid (A, B, C), vaid ainult lahendused (1, 2, 3), kuivõrd need on debati seisukohalt olulised. Järgnevalt esitab komisjoni poolt välja valitud õpilane ette avakõne, mille pikkus ei tohiks ületada 3 minutit. Vaata näidet avakõnest SIIN (kõik näited on inglise keeles ning on üles võetud 2011. aasta aprillis Tallinnas toimunud 34. rahvusvahelisel MEPil). Järgnevalt toimub debatt, mis kestab 25 minutit. Selle jooksul saab täiskogu küsida komisjonilt kõikvõimalikke küsimusi, mis võivad olla täpsustavad, aga enamasti võiksid olla resolutsiooni ja selle lahendusi kahtluse alla seadvad. Igaüks komisjonist võib küsimusele vastata. Vaata näidet debatist SIIN. Täiskogu juhatavad komisjonide esimehed. Seejuures ei tohiks keegi juhatada enda juhitud komisjoni resolutsiooni kaitsmist. Täiskogu juht kutsub ette resolutsiooni ettelugeja, seejärel avakõneleja, seejärel avab debati ning annab sõna küsijale ning seejärel mõnele komisjoni liikmele vastamiseks. Täiskogu juhi valik peaks arvestama seda, kes on kui palju kõnelenud ning eelistama neid, kes on vähem sõna saanud.

Debati lõppemisel on võimalik mõnel täiskogu liikmel esitada vastukõne, kui ta leiab, et resolutsioon ei ole poolt hääletamist väärt. Vaata näidet SIIN. See kõne ei tohiks kesta üle 3 minuti. Samuti ei tohiks üle 3 minuti kesta lõpukõne. See on oluline kõne, sest peab arvesse võtma eelnevalt debatis kerkinud küsimusi ning peab vastama ka vastukõnele. Vaata näidet SIIN. Siis järgneb hääletus, kus hääleõigus on kõigi komisjonide liikmetel, sh oma resolutsiooni kaitsval komisjonil. Resolutsioon, mis saab rohkem poolt- kui vastuhääli, loetakse vastuvõetuks. Resolutsioon, mis ei saa poolthääli rohkem kui vastuhääli, loetakse tagasi lükatuks.

kating