Euroopa Liidu järgmine mitmeaastane finantsraamistik (MFF) kujundab Eesti rahastusvõimalusi aastateks. Eesti on olnud EL eelarve netokaasaja — saame rohkem kui sissemaksame. Kuid see tasakaal on muutumas ja uue perioodi läbirääkimised on keerulised.
Ühtekuuluvuspoliitika — Eesti suurim allikas
Struktuurifondid on andnud Eestile miljardeid eurosid infrastruktuuri, hariduse ja ettevõtluse arendamiseks. Uuel perioodil oodatakse toetuste vähenemist, kuna Eesti SKP inimese kohta on kasvanud ja läheneb EL keskmisele. See tähendab, et iga euro tuleb targemini investeerida ja omafinantseering peab kasvama.
Põllumajandus ja rohepööre
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) moodustab kolmandiku EL eelarvest. Eesti põllumeeste otsetoetused on jätkuvalt alla EL keskmise, kuid lähenemine jätkub. Rohepöörde nõuded — keskkonnasõbralikum tootmine — tähendavad investeeringuid, mille jaoks EL pakub lisatoetusi.
Mida see tähendab tavainimesele?
EL raha on ehitanud teid, koole, haigla, internetiühendusi ja toetanud ettevõtteid kogu Eestis. Uuel perioodil võib toetuste vähenemine tähendada suuremat survet riigieelarvele ja kohalikele omavalitsustele. Samas on Eestil võimalus kasutada EL vahendeid nutikamalt — investeerida innovatsiooni, digi- ja rohepöördesse.
